Ristsõnad, töölehed, diplomid

Ülesanne 6

Ülesande raames tutvusin erinevate lahendustega, mis võimaldavad luua ristsõnu, töölehti, diplomeid ja tutvusin veel igasuguseid mitmeid võimalusi pakkuvate programmidega. Väga mitmekülgseid ning huvitavaid võimalusi leidsin koolieelse lasteasutuse jaoks. Õpetajana kindlasti kasutan neid programme ning võimalusi, mida pakub internet ning arvuti.

Otsustasin ülesande raames luua lahenduse, mida saab välja printida ning kasutada ka koolieelses lasteasutuses diplom

Selleks kasutasin programmi: http://www.123certificates.com/

Tegin veel ühe  diplomi. Lisasin faili: diplom2

Selleks kasutasin sama programmi, mis eelmiselgi.

Pildid, fotod, joonistamine õppeprotsessis

Ülesanne 5

värvi piltLEIA PILDILT 10 ERINEVUST aita kutsutKNimetuErinevate töölehtede ja piltide kasutamine koolieelses eas pakub lastele mitmesugust põnevust ja lusti. Õpetaja saab teadlikult rakendada neid oma planeeritud õppe- ja kasvatustegevuste kavandamises ning läbiviimises. Arvuti vahendusel saab luua erinevaid töölehti ning pilte, mis muudavad õppe- ja kasvatustegevuse mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Õpetaja peaks ise olema usin ning huvituma ja mitte kartma selliseid võimalusi. Võib olla on see tingitud õpetajate vähe teadlikusest selles vallas.

Tehtud töödes kasutasin painti programmi:

Google`i otsingut kasutades otsisin coloring pages animal;

Salvastasin sobilikud pildid arvutisse;

Avasin arvutis programmi paint ja kleepisin sobilikud pildid sinna;

Tulemuste saavutamiseks kasutasin sealt kustukummi, pliiatsit, jooni, värve vms.

Salvestasin valminud pildi arvutisse.

Kõige keerulisemaks selle tegevuse juures oli sobiliku pildi leidmine. Google võimaldab leida igasuguseid toredaid ja huvitavaid pilte. Eelnevalt pidin valmis mõtlema, et mida ma sooviksin teha, mis eesmärgid on, ja kas  lastele ka huvi pakuvad. Tegelikult mulle väga meeldis seal paint`is tegutseda. Huvitav ja tore. Muidugi omakorda nalja sai selle kustukummiga seal, sest tihti kustutas see üleliia palju ära. Neid erinevaid töölehti ja ülesandeid saavad lapsed kasutada ning õpetajad vastavalt  teemale neid muuta või kujundada. Laske ainult fantaasial lennata.

 Lisaks uurisin veel SmartDraw keskkonda, mille abil on võimalik luua erinevaid pilte ja joonistusi, teha infolehti ja kutseid, koostada igasuguseid tabeleid, õpetlikke töölehti jne. Selle programmi kasutusala on väga suur. Miinuseks on muidugi see, et see on tasuline aga esimesed seitse päeva saab kasutada tasuta. Minul oli väga tore koostada seal liiklusõppe jaoks erinevaid pilte (sebra, auto, liiklusmärgid) ning ilmavaatluse jaoks erinevaid tabeleid. Saad toimetada oma äranägemise järgi. Erinevaid pilte, teemasid ning ornamente on seal meeletult palju. Uurige kindlasti.

Alushariduses õppe- ja kasvatustegevuste jaoks kasutatakse mitmeid ja erisuguseid vahendeid. Õpetaja võib küll rääkida ja jutustada lastele, kui aga puudub piltlik kujutlus asjast, siis on ka õppetöö raskendatud ja lastele arusaamatu. Piltlik materjal annab lastele väga palju informatsiooni ning arusaama asjadest. Sellepärast peaks õpetaja hästi läbi mõtlema, et millist materjali (pilte, fotosid) ta oma õppetöös kasutab. Tehnoloogilised vahendid annavad palju võimalusi nende materjalide (piltide, fotode) leidmiseks ning kasutamiseks. Näiteks: rääkides lambast ei pea kohe lambalauta tõttama vaid saab ka piltliku ülevaate nende elust internetis leiduva materjali abil , olgu siis selleks videod, pildid, helisalvestused vms. Lisaks saab õpetaja ka ise luua neid materjale: töölehed, ristsõnad, joonistused, kokkupandud erinevad pildid sellest teemast jne. Muidugi kõik need ei asenda eheda looduse võimalusi, kuid suureks abiks on ikka. Võimalusel ikka külastage lambalauta!

lammas

Piltide ja fotode abil on võimalik palju teha. Eriti veel alushariduses, kui lapsel puudub lugemisoskus, siis pilt või foto annab palju võimalusi rääkimiseks ja jutustamiseks. Avardub lapse silmaring ning ka kõnelemis oskus paraneb. Pilt võib rääkida palju. Seetõttu on oluline, et õpetaja kasutaks oma töös erinevaid pilte ja fotosid ning looks ka ise midagi huvitavat. Teemasid saab lõimida ja siduda omavahel ning tehnovahendid annavad sellise võimaluse, et õpetajad saavad luua ka ise puuduolevad pildid, fotod, töölehed vms. Kõik need abistavad programmid vajavad tutvumist ning uudistamist- mõned rohkem, mõned vähem. Õpetajad olgem avatud, sest nii mõnigi programm teeb töö lihtsamaks ja huvitavamaks.

 

 

Veebipõhine ühistöö lasteaia õppeprotsessis

Ülesanne 4

Ühistööna koostasime eelkooliealiste lastega läbiviidava õppeprotessi jaoks esitluse teemal “VIKERKAAR”. Esitluse koostajad: Liina Jõeste, Kaire  Palusoo, Lia Kirotar, Elis Tuik

Slaidiesitluse link: VIKERKAAR

Sihtrühm :  4-7aastased

Eesmärgid:
1. Laps teab, mis on põhivärvused

2.Laps saab hakkama värvide segamisega
3.Laps teab, kuidas tekib selline optiline ilmastikunähtus nagu vikerkaar

4.Laps oskab järjestada ja loendada vikerkaarevärve
4.Laps saab hakkama keerulisega katsega ja oskab analüüsida katse tulemusi
5.Laps suudab kaaslastega arvestada, koostööd teha

6.Laps teab vikerkaarega seotud MÕISTATUSI

Tegevused VIKERKAARE teemaga seoses:
1. Maalimine/värvide segamine
2.Joonistamine/õigete värvipliiatsite leidmine
3.Katse päikese ja veepritsiga.
4.Vikerkaare värvide leidmine ümbritsevast keskkonnast: pliiatsid, värvid, paberid, CD-plaadi peegeldus…
5.Mäng: „Vikerkaar” – iga laps saab värvuse nimetuse ning siis moodustavad õiges järjekorras kaarele joostes vikerkaare.

6.Lugemispala: „Päike vihm ja vikerkaar.“( Asta Kass)

Koostöö analüüs:

Koostöö tegemine sujus hästi. Ülesande täitmist alustasime kõigepealt  meili teel arutledes kahe veebipõhise ühistöö lahenduste üle. Järgnevalt valisime ülesande ja hakkasime Google Drive keskkonnas esitlust koostama. Kõik koostöös osalejad said kirja panna omad mõtteid, arvamusi ja ideid. Kasutasime ka palju kommenteerimist, kui kellelgi tuli mingi idee või siis lihtsalt midagi jäi selgusetuks. Kõik grupitöös osalejad olid väga tublid ja andsid oma panuse. Aitäh!

Grupitööna  Google Drive keskkonna kasutamine oli minu jaoks  esmakordne. Kindlasti selline võimalus koostööd teha on väga asjakohane ja mõttekas. Olen väga rahul selle võimaluse eest, sest see muudab grupitöö esitluste tegemise lihtsamaks, mõttekamaks ja arusaadavamaks.

Targalt tehnoloogiaga

Ülesanne

arvut

Eesti on e-riigina palju kuulsust kogunud ja meie ülesanne on olla teadlikud e-kodanikud.
( Riina Timberg, „Targalt internetis“ projekti koolitaja)

Kõik mäletavad aegu, kus koolis olid õpilaspäevikud täis koduseid ülesandeid ja  hindeid. Samuti aegu, kus puudusid telefonid ja internet. Olid paberid, pliiatsid, postmargid ja heal juhul taskuarvuti. Nüüdisajal on kogu õpisüsteem koondunud ekooli ja kirju saadetakse portaalides interneti vahendusel. See on tavapärane, sest aeg on selline. Minul endalgi oli tükk tegemist sellega, et aru saada interneti ajastust. Kuidas meie kooliajal kõik olid päevikus kirjas aga nüüdseks peab olema arvuti ja internet, et hakkama saada. Kuidas saavad hakkama need, kelle majanduslik olukord ei paku piisavalt tuge ja võimalusi? Hetkel olles selle sees, ei kujuta ettegi, et peaks ümber kodeerima õpilaspäeviku aegadesse.  Keskkond muutub, inimene koos sellega.

Tänapäeva kõrgtehnoloogia teeb suuri samme: leiutatakse, toodetakse ja turustatakse mitmeid järjest täiuslikumaid tooteid ning tarbijad muutuvad üha infoteadlikumaks. Meie lapsed kasvavad üles koos selle ajastuga ja nende tehnoloogiliste leiutistega.Turvalisus, teadlikkus ja ohud on märksõnadeks tehnoloogia käsitlemisel ja tundmisel.

Suhtumine näiteks personaalarvutisse peab olema mõistus pärane- neid saab vaadelda vaid õpetamisprotsessi abistava osana. Personaalarvuti üksi ei suuda õpilasele asendada neid (mälu) protsesse, mida õpilane peab ise õppimise (õpetamise) käigus üle elama. Kompuutertehnikal on meie igapäevaelus tohutu tähtsus, kuid teda ei tohi absolutiseerida.(Leppik, 2000)
Õpilase üldise arendamise seisukohalt on aga suur tähtsus elektroonilistel mängudel. Tv- mängud arendavad just noorema kooliea õpilaste koordinatsiooni, reageerimiskiirust, käelist tegevust, otsustusvõimet, ettenägemis oskust, riskijulgust, üldistamist jne. Samuti ka kaasaegsemad vanaemad ja vanaisad on ka sunnitud olema kursis tehnika vahetumisega ja püüdma ajaga kaasas käia.
Räägitakse, et lapsed veedavad liiga palju aega arvutite seltsis ja liiguvad liialt vähe. Tahame või mitte, kuid tänapäeval on suur osa “elust” kolinud arvutisse ning paljud tegevused toimuvad arvuti vahendusel. See on reaalne olevik ja ilmselt ka tulevik. Seega oleks võib-olla olulisem mitte niipalju tegeleda laste arvuti tagant ära ajamisega, kuivõrd pöörata tähelepanu õigele, ohutule ja tervist säästvale arvuti kasutamisele.
Kindlasti tuleb jälgida, et telefon või tahvelarvuti ei muutuks lapse kinnisideeks.
Õpetaja roll laste ITK- vahendite kasutamisel on tähtis nagu õpetliku täiskasvanu roll peaks olema. Koolides on olemas arvuti õpetused, kus sel alal spetsialiseerunud täiskasvanu õpetab. Teistes tundides ja ainevaldkondades on pedagoogil samuti suur roll ITK-vahendite kasutamisel ning selle õpetamisel lastele. Leian siiski, et pedagoog peaks siiski suuremat rõhku panema sellistele võimalusi tutvustavatele ja ohutust tagavatele keskkondadele, mis aitaks lastel paremini hakkama saada koolis ja igapäeva elus. Andma lastele piisavalt tuge, informatsiooni ja julgust tehnoloogita kasutada ja sellega hakkama saada, kuna palju toimub virtuaalses maailmas. Õpetada kuidas hakkama saada maailmaga, mis on vaid paari nupu vajutamisel, see on kunst. Õpilastel peaks kindlalt olema teavitus programme nagu seda on „Targalt internetis“.
Riina Timberg „Targalt internetis” projekti koolitaja kirjutab 16. jaanuari Õpetajate Lehes artikli „Kes kardab Ineternetti?“, milles tõdeb, et tuleviku ennustustest on ta loobunud, sest tehnoloogia arengut pole võimalik ette teada. Internet aga jääb – selles on ta kindel. Lapsed ja tehnoloogia käivad paratamatult käsikäes.
2010. aasta septembris liitus Eesti Euroopa Liidu programmiga Safer Internet projekti „Targalt internetis“ kaudu. Projekt aitas edendada laste ja noorte turvalist ning teadlikku internetikasutust, suurendas lastevanemate teadmisi, kuidas oma lapse head internetikasutust toetada. Selle raames valmistati ka materjalid, mis aitavad õpilasel ja õpetajal turvalise veebikäitumisega end kurssi viia: õpilastööde põhjal loodud „Turvaliselt internetis“ aastaraamat ning lauamäng „Reis internetis“. Need aitavad kõik ennetada, vältida ohtusid ja tagada turvalisuse ITK vahenditega tegutsedes. Miks mitte siis just see täiskasvanu või pedagoog neid materjale ja vahendeid muretseks ja edastaks lastele.
Väga huvitav on minu jaoks „netiketti“ . Sõna „netikett“ tuleb Ameerikast ja koosneb kahest sõnast: „NET“ tähendab „võrk“ ja „etiquette“ ehk „etikett”. Tõlkest on aru saada, et „netikett“ on internetis suhtlemise reeglid (http://netikett.wikispaces.com/)
Miks mitte innustada lapsi järgima nii eetilisi tõekspidamisi internetis kui ka igapäevases suhtlemises kaaslastega. Olen täheldanud täiskasvanute ITK- vahendite pelglikkust ja küllaldaselt ebamääraseid tundeid nende kasutamisel. Kuidas saaks õpetada ITK-vahendite teadlikku ja sihipäras kasutamist, kui täiskasvanud isegi ei ole piisavat pädevad selles vallas. Põhjus ilmselt ikka selles, et kuna see põlvkond polnud neid vahendeid piisavat ning nii öelda ajaga kaasas käimine nõudis palju ressursse. Nüüdseks on tänavapildis liigagi palju vahendeid, mis võimaldavad õppida, end kurssi viia tehnika ja seadmetega. Pelgamine ja kartus aga jääb. Senikaua kui ennast täiustades saavutatakse kindlus.
Lähtudes meie lähenemisest õpetamisele kui pedagoogilis-psühholoogilisele protsessile, on tehnovahendid vaid abivahendid, mis aitavad selle protsessile kaasa.(Leppik, 2000)

Soovitan kõigil tutvuda Anto Veldre 8 põhireegliga internetis käitumiseks.(http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2013/01/8-p%C3%B5hireeglit-internetis-k%C3%A4itumiseks.pdf)

 

Allikad

Leppik, P. 2000. Lapse arendamine ja õpetamise probleeme koolis. Tartu

Argus, R. (2014, märts 14). Släng on keele rikkus.Õpetajate Leht

http://opleht.ee/14159-slang-on-keele-rikkus/

Leikop, M.(2014, detsember 17).Projekt „Targalt internetis”.Haridusportaal:Koolielu

http://koolielu.ee/info/readnews/404709/projekt-%E2%80%9Etargalt-internetis%E2%80%9C-oli-edukas

Timberg, R. (2015, jaanuar 16).Kes kardb intrnetti? Õpetajate Leht.

http://opleht.ee/20198-kes-kardab-internetti/

http://netikett.wikispaces.com/

http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/4_2010/lugu2.pdf

Veldre, A. (2013, september 04). Tasub teada: 8 põhireeglit internetis käitumiseks. Noorte hääl.Delfi

http://www.targaltinternetis.ee/wp-content/uploads/2013/01/8-p%C3%B5hireeglit-internetis-k%C3%A4itumiseks.pdf